Tuulerõuged vol 2

Lisan siia veel ühe copy artiklist neile, kellel tuulerõuged alles ees ootavad.

Briljantrohelisest täpiline ja kuu aega pesemata – selline võis tuulerõugeid põdenu välja näha veel mõne aasta eest. Õnneks on praeguseks teada, et haiguse ravi ei pruugi olla nii piinarikas.

Tuulerõuged on olnud 90-95 protsendil täiskasvanutest, läbipõetuna peaks haigus andma eluaegse immuunsuse. See tähendab, et korras immuunsüsteemiga inimene ei saa teist korda tuulerõugetesse haigestuda. Enamasti põetakse tuulerõuged läbi juba lapseeas. Nakataja jääb teadmata Tuulerõugeid tekitab üks herpesviirustest, nakatumine toimub hingamisteede limaskesta või silma konjuktiivi kaudu. Haigusel on pikk peiteperiood, mis ulatub 13-21 päevani. Nakkusoht püsib ajani, mil kõik tekkinud lööbevillid on koorikutega kaetud. Põdeja nakatab teisi juba enne lööbe teket, seetõttu pole sageli võimalik kindlaks teha, kellelt on haigus saadud. Sellest ka haiguse nimetus – nagu oleks tuul tõve toonud. Lööbe tekkides piinab haiget esimestel päevadel tihti ka palavik. Varem oli tavaks tuulerõugevillidele ja -kärnadele kanda briljantrohelist, kuid enam seda ei soovitata. Briljantrohelise kasutamise ainus pluss seisneski selles, et kohe võis märgata, millal tekkis viimane vill. Kui uusi ville enam ei ilmu ja kõigil vanadel on koorikud peal, pole haige enam nakkusohtlik. Tänapäeval soovitatakse villidele tupsutada vähem määrivaid vedelikke. Tuulerõugetega käib kaasas müüt, et haiget ei tohi pesta. Tegelikult ei või duši alla minna vaid esimestel palavikupäevadel, hiljem pole pesemine küll keelatud. Pärast dušši ei tohi nahka rätikuga tugevalt nühkida, sest kahjustatud nahal võib tekkida põletik. Lihtsamal juhul on see pindmine ja piirdub väikese alaga, raskemal juhul võib põletik levida naha sügavamatesse kihtidesse ja laieneda. Pärast pesemist võiks kõiki lööbekohti tupsutada näiteks saialillepiiritusega, kui aga põletik siiski tekib, peab seda ravima apteegist retseptita saadavate mädapõletikuvastaste lahuste ja salvidega. Kui põletik haarab laiema ala, tuleb abi saamiseks pöörduda perearsti poole. Abi vaktsineerimisest Üldse tuleb tuulerõugetesse lööbe tekkimise ajal suhtuda täie tõsidusega: haige ei tohi külmetada ega end füüsiliselt pingutada, vastasel juhul võivad tekkida tüsistused. Tänapäeval on võimalik end tuulerõugete vastu vaktsineerida. See on vajalik ennekõike neile noortele naistele, kes pole lapsena tuulerõugeid põdenud. Tuulerõugete põdemine raseduse ajal või vahetult pärast sünnitust on seotud suurte ohtudega lootele ja vastsündinule. Vaktsineerida võiksid end ka need, kelle immuunsüsteem on väga nõrk ja tuulerõugete põdemine võiks kulgeda väga raskelt. Tuulerõugete ravi • Kõrge palaviku puhul tuleks võtta palavikku alandavaid rohtusid, sügeluse vähendamiseks kasutada antihistamiinseid (allergiavastaseid) ravimeid, mida saab apteegist retseptita. • Eriti oluline on sügelemist leevendada väikelastel. Lisaks tuleb tuulerõugetesse haigestunud lapse küüned lõigata hästi lühikeseks, et ta ei saaks kratsimisega nahka kahjustada. • Raskematel juhtudel või tüsistuste puhul võib patsient vajada spetsiaalseid arsti määratavaid viirusevastaseid ravimeid, mõnikord isegi haiglaravi. • Lööbele tupsutamiseks sobivad apteegis müüdavad piirituselahused, ka tavaline viin. • Haige võib end õrnalt pesta ja ettevaatlikult kuivatada. Allikas: Tervis