Meie pere täienes mõni nädal tagasi ühe imearmsa karvapalli näol, nimeks Pärl :)
Kuna meil ei ole ennem kunagi kellelgi kassi olnud siis polnud meil õrna aimugi, milline see eluke olema saab. Käisime Pärlikest vaatamas, kui ta oli u 3 nädalane ja ta oli väga väga arg. Tegelikult oli meil plaanis hoopis ta õde oma koju tuua aga Heikki "Maeitahamingitkassiroju" arvas, et kulmudega ja pigem rahulikuma loomuga Pärl on hoopis see õige. No minul polnud enam mõtet vastu vaielda - hea, et niigi läks.
Freya unistas hoopis koeras ja Glen sõi kassitädi kõik kommid ära ja nõudis saia ka veel.
Kokkuleppeks jäi, et kui reisilt tagasi tuleme on Pärl juba 3 kuune, oskab käia vetsus, kasutada kraapimispuud, saanud esimesed vaktsiinid, sööb ka tahket toitu ja siis võime ta koju viia küll.
Nii me siis ühel päeval kui väsimus oli üüratu ja peale pikka reisi oli vaja veel Pärnusse lastele järgi minna käisime uniste nägudega loomapoes ja ostsime "kraami" kokku. Heikkile hakkas muidugi see "eitahaminamingitkassiroju" nägu tagasi ette tuleme arveid makstes :D
Kui lapsed käes sõitsime Pärlile järgi. Ma polnud talle reisimiseks mõeldud karpi raatsinud osta - Heikkil oli niigi juba kurimuri kui arvet nägi ja plaanisin ta põues koju viia.
Kassitädi poegade käest sain õpetus-sõnad kaasa, et ma ikka kassi maha ei pillaks ja talle süüa ka annaks vahel. Suurem lubas, et kui terveks saab siis tuleb meile külla ka.
Nii ma siis kalpsasin kass põues autosse, ise niiii rahul. Miisu pidas kenasti autosõidu vastu ajas ainult suurest hirmust liigselt karva aga kohe kui koju saime hakkas käituma nagu oma klemm!Sai kohe aru, kus wc on ja kus kraapida tohib. Mängis lastega jne.
Isegi öösel ei nutnud kordagi ja hommikul sõi isukalt krõbinaid :)
Kohe hässti äge kass on! Nagu koer :D
Kui lapsed talle palli viskavad siis Pärl jookseb sellele järgi ja toob tagasi, oodates et uuesti visataks.
Kui liivakastis käib siis kraabib peale - alati!
Kui ma hommikul ärkan siis tuleb kõvasti nurrudes minu poole ja kui ligi jõuab siis viskab end selili ja tahab, et tema kõhtu krudistaksin.
Kui Heikki koju tuleb siis jookseb talle saba liputades vastu ja näub hästi kõvasti.
Ja kui Heikike peaks end diivanile sättima on Pärl kohe tal kaisus.
Kõige ägedam oli see, kui Heikkile seletasin, et kass ei või söögilaual käia ja voodites, mispeale härra "eitahaminamingitkassiroju" teatas, et "Mismõttes??! See oleks ju niiii armas kui ta tuleks hommikul kaissu magama ja nurruma, ta on ju nii armas ja pehme!" - Ela siis sellistega! Ise ei tahtnud ju kassi :D
Pärl kannatab ära ja mulle tundub, et talle lausa meeldib kui Glen teda ringi tassib ja musitab ja õpetab (Glen võib pahandust teha aga Pärl saab kohe riielda ta käest kui mingi pättus majas on).
Freya on kassi suhtes ettevaatlikum ja väga teda tassima ei kipu aga kass poeb ise talle koguaeg sülle ja kui F hakkab riidesse panema siis poeb kass talle seljakotti või kombeka kapuutsi sisse.
Meil ongi maailma kõige ägedam kass! Isegi koeraarmastajad, kes naersid meie kassivõtu plaani peale arvavad seda :D
