Glen sai vahepeal 1

Gleni 1 aasta sünnipäevaga tuli mõnus nostalgia peale.

Glen ise oli täpiline nagu pühademuna. Kusjuures ka Freya oli oma 1sel sünnipäeva ülekere täpiline ja pidin peo ära jätma. Tal polnud muidugi tuulerõugeid nagu Glenil vaid hoopis kolme päeva palaviku täpid.

Nüüd aga räägime Glenist! Lisan siia copy oma "päevikust" sellest päevast, kui sain teada, et G-mees on tulekul.

30.sept

Öösel saan sõnumi – Naabrid said tütre! Kuna terve öö näen ainult beebisid unes siis ei saa ma aru kas see oli uni või päriselt. Hommikul sokutan lapse, kes sel hommikul laseb meil meeldivalt kaua magada Heikkile kaissu aga tema ei mõtlegi ärgata! Oi jobu, võtan lapse panen mängunurka mängima ja lähen testile.

Jõuan veel mõelda, et „äh ma ei tahagi rase olla kui Heikki igal hommikul sisse magab ja ma nii vara ärkama pean ja veel kahe mudilasega!“

Tavalised protseduurid, test jääb minust vannituppa. Freyale kuiv mässu. Siis ring vannituppa –Opppaa 2 tugevat triipu! Õnnestuski?!! Ühes käes test, teises laps poeme Heikkile kaissu.

Lapse käest telefoniga vastu pead ja minu käest test kahe triibuga – ja ta ärkabki, unine aga õnnelik.

Minu tunded on kirjud: „Jälle paks“, „Me saame BEEEEBI“, „minu perekond..“ „Kellele ma rääkida võiks?“

Esimene teade läheb mu arstile. Saadan talle päikeselise meili, küsides aega tema tihedasse graafikusse!

Raseduskalkulaator räägib, et jooksmas 5’s nädal – mõnus!

Esimene kõne.. emale? Ämmale? Eip Mirrule ja siis Evele ja siis ema ja tädi. Oma emale ja töökaaslastele tahab Heikki ise rääkida peale arstil käiku.

Ja nüüd istun siin, vaatan oma roosat lokilammast ja mõtlen, et „Tal ju oligi kõik need nädalad õigus!“ Freya käis tervelt 2 nädalat ringi, iga teine sõna „beebi! Emme beeeebi!!“ ja näpuga kõhu peale näitamine käis selle juurde.

Hehe, foorum kihiseb uudiste ootajatest aga ma ei taha veel kapist välja tulla. Valetasin Teile kallikesed, et ma pole rase – vabandust L Aga ma ei julge ennem plakatitega hõisata kui arstil käidud.

Pilt Glenist kõhus ja raseda pilt ka 35 nädalast:

Kahjuks mul Gleni sünnilugu pole. Sellega juhtus üks nõme lugu ja siiani pole viitsinud uuesti trükkida. Lühidalt - arvuti ei armasta mind üldse!

Pilt temast poole tunni vanusena ka.

Meeles on see päev muidugi väga eredalt. See kuidas Glen ei tahtnud vist üldse kõhust välja tulla ja arstid hüppasid mul kõhupeal ja keerutasid ja meelitasid teda, et ta eest ära ei jookseks ja välja tuleks.

Mäletan, et keiser oli jälle räme, keisrist taastumine oli räige.

Mäletan millise pilguga mu mees mind vaatas. Täpselt samasuguse pilguga nagu siis kui olin kinkinud talle tütred.. Missiiiis, et ma olin räigetes valudes ja tige nagu herilane ja paks nagu maakera. Tema hoidis oma poega ja tema silmis olin ma maailma kauneim naine, kes oli teinud talle maailma suurima kingituse :)

Siin Glen 5 päevasena, koju minemist ootamas:

huumorimutt Freya

Täna jälle Heikki poole ööni tööl ja mina pärdikutega üksi kodus.

No ja Freya on huumori lainel. Küll teatab ta, et soovib minna televiisori sisse kohukest sööma või siis kamandab venda.

Panin mõned killud kirja ka:

Freya: LEN tule püüa mind kinni!!
G käputab siis kiirelt temani, F hüppab eest ära ja nii mitu korda. G ikka juukseb õe järgi ja F eest ära, ise veel kobiseb ka - No Len Sa oled küll meil täitsa totukene!

F: Kuule väikemees ära ilise enam. Hakkame parem mängima!

F: ema kuule! Ma tahaksin Sind ampsata!

Mina siis, et "oot oot ampsata tahad mind? MIKS?!

F: Palun luba, muidu ma olen jälle nii kullb!

Ütlen Freyale, et oleme nüüd natuke vaiksemalt ma viin Gleni üles magama.

Freya lööb kaks kätt kokku, hüppab õhku ja hüüab: "ja siis kõik PAKSUKS!!"

Tuulerõuged vol 2

Lisan siia veel ühe copy artiklist neile, kellel tuulerõuged alles ees ootavad.

Briljantrohelisest täpiline ja kuu aega pesemata – selline võis tuulerõugeid põdenu välja näha veel mõne aasta eest. Õnneks on praeguseks teada, et haiguse ravi ei pruugi olla nii piinarikas.

Tuulerõuged on olnud 90-95 protsendil täiskasvanutest, läbipõetuna peaks haigus andma eluaegse immuunsuse. See tähendab, et korras immuunsüsteemiga inimene ei saa teist korda tuulerõugetesse haigestuda. Enamasti põetakse tuulerõuged läbi juba lapseeas. Nakataja jääb teadmata Tuulerõugeid tekitab üks herpesviirustest, nakatumine toimub hingamisteede limaskesta või silma konjuktiivi kaudu. Haigusel on pikk peiteperiood, mis ulatub 13-21 päevani. Nakkusoht püsib ajani, mil kõik tekkinud lööbevillid on koorikutega kaetud. Põdeja nakatab teisi juba enne lööbe teket, seetõttu pole sageli võimalik kindlaks teha, kellelt on haigus saadud. Sellest ka haiguse nimetus – nagu oleks tuul tõve toonud. Lööbe tekkides piinab haiget esimestel päevadel tihti ka palavik. Varem oli tavaks tuulerõugevillidele ja -kärnadele kanda briljantrohelist, kuid enam seda ei soovitata. Briljantrohelise kasutamise ainus pluss seisneski selles, et kohe võis märgata, millal tekkis viimane vill. Kui uusi ville enam ei ilmu ja kõigil vanadel on koorikud peal, pole haige enam nakkusohtlik. Tänapäeval soovitatakse villidele tupsutada vähem määrivaid vedelikke. Tuulerõugetega käib kaasas müüt, et haiget ei tohi pesta. Tegelikult ei või duši alla minna vaid esimestel palavikupäevadel, hiljem pole pesemine küll keelatud. Pärast dušši ei tohi nahka rätikuga tugevalt nühkida, sest kahjustatud nahal võib tekkida põletik. Lihtsamal juhul on see pindmine ja piirdub väikese alaga, raskemal juhul võib põletik levida naha sügavamatesse kihtidesse ja laieneda. Pärast pesemist võiks kõiki lööbekohti tupsutada näiteks saialillepiiritusega, kui aga põletik siiski tekib, peab seda ravima apteegist retseptita saadavate mädapõletikuvastaste lahuste ja salvidega. Kui põletik haarab laiema ala, tuleb abi saamiseks pöörduda perearsti poole. Abi vaktsineerimisest Üldse tuleb tuulerõugetesse lööbe tekkimise ajal suhtuda täie tõsidusega: haige ei tohi külmetada ega end füüsiliselt pingutada, vastasel juhul võivad tekkida tüsistused. Tänapäeval on võimalik end tuulerõugete vastu vaktsineerida. See on vajalik ennekõike neile noortele naistele, kes pole lapsena tuulerõugeid põdenud. Tuulerõugete põdemine raseduse ajal või vahetult pärast sünnitust on seotud suurte ohtudega lootele ja vastsündinule. Vaktsineerida võiksid end ka need, kelle immuunsüsteem on väga nõrk ja tuulerõugete põdemine võiks kulgeda väga raskelt. Tuulerõugete ravi • Kõrge palaviku puhul tuleks võtta palavikku alandavaid rohtusid, sügeluse vähendamiseks kasutada antihistamiinseid (allergiavastaseid) ravimeid, mida saab apteegist retseptita. • Eriti oluline on sügelemist leevendada väikelastel. Lisaks tuleb tuulerõugetesse haigestunud lapse küüned lõigata hästi lühikeseks, et ta ei saaks kratsimisega nahka kahjustada. • Raskematel juhtudel või tüsistuste puhul võib patsient vajada spetsiaalseid arsti määratavaid viirusevastaseid ravimeid, mõnikord isegi haiglaravi. • Lööbele tupsutamiseks sobivad apteegis müüdavad piirituselahused, ka tavaline viin. • Haige võib end õrnalt pesta ja ettevaatlikult kuivatada. Allikas: Tervis

Tuulerõuged meie majas ja mujal

18 päeva tagasi leidsin hommikul Freya kaelalt kummalised laigud. Kahtlustasin kohe tuulerõugeid, kuigi meil polnud kellegagi kokkupuudet olnud. Konsulteerisin perearstiga ka ja too ütles, et ei usu väga. Lasteaiast väideti esialgu, et neil pole olnud. Otsustasin ta koju jätta ja jälgida, mis toimub. Ca pool tundi hiljem oli ta ülekere täpiline pea ja nägu ka. Nüüd oli küll kindel diil. Helistasin perearstile ka, et on ikka tuulerõuged aga kust ta need sai kui lasteaias pole kellelgi olnud??

Vahet muidugi pole, kunagi tuleb need ju naguinii läbi põdeda aga ma oleks tahtnud ise aega valida - üleplaneerija nagu ma olen.

Freya põdes suht kergelt. Kaks magamata ööd, 5ndaks päevaks lubati õue ja 14 päeval läks lasteaeda tagasi.

2 päeva jõudis Freya lasteaias käia kui avastasin linnast tulles Gleni kaelalt-seljalt pisikesed täpikesed. Mõtlesin, et äkki olen lapse jälle üle pakinud ja higipunnid aga paari tunniga oli selge, et nüüd siis on Gleni kord. No mis siis ikka, teeme ära!

Õhtul helistas Mirru - Rosin oli ka tuulerõugetes. Kuigi kohtus Freya ja Gleniga alles 10ndal päeval kui arst oli juba lubanud seltskonda :S

Rosin õnneks sai lahjema versiooni tuulekatest aga Glen on täiesti ülekere üks punn. Üle kogu kere roheline nagu pisike Shrek. Pea ja nägu on punasetäpilised ja kuivatan teepuuõli ja saialilletinktuuriga. Lootes nii, et sünnipäevaks on nägu enam-vähem tal juba. Lootus sureb koos lollidega, nagu öeldakse ;)

Ja ega Rosin polnud ainus, keda me nakatasime - Maribel, kes puutus Freyaga koku 12 päeval (14 päeval läks lasteaeda) jäi ka täna tuulerõugetesse.

Mõtlen siin just, et kuidas see võimalik on. Glenil võis muidugi peiteaeg olla aga samas arsti käest uurides sain vastuseks, et Gleni ei pea seltskonnast seni eemale hoidma kuni tal haiguse tundemärke pole avaldunud. Aga nõme tunne on ikka, et sedasi tahtmatult teisi nakatasime :(

Paastumisest

Ma tõesti loodan, et seekord mu postitus rändama ei lähe ja ära ei kustu.

Kirjutan igaks petteks lühidalt.

Paastusin 5 päeva - tulemus välja puhanud, kodu igatsev, oma lapsi-meest veel enam armastav Mina.

Kaalu ei langenud üldse st 1,4 kilo. Naljanumber eks :))

Aga pole lugu, sain palju energiat ja naasin hoopis parema ja värskemana.

Poja tegi ka kingituse - magab nüüd paremini kui varem. Läheb ilusti magama ja magab hommikul viieni, sööb ja magame 7-8ni :)

Päev nr. 4

Hommikul ärkasin juba kell 4 - tohutu väss oli aga und polnud. Palav oli ka. Lõpuks kella kaheksa ajal tabas mind tohutu jäätise isu. Lotsin, et hommikuna magus ananassimahl veidi leevendab seda aga ei muhvigi.

Hommikuvõimlemise taarusin kaasa ja siis maniküüri. Hästi tore eesti naine. Abielus soomlasega ja ostsid paar aastat tagasi siia maja. Rääkis oma elust olust ja minu tahtmine kuskile maale mändide alla, mere äärde kolida kasvas veelgi. No aga see on hoopis teine teema.

Küüsi tegi väga püüdlikult ja katsetasin Gelishi lakid ära. Hetkel tundub küll väga mõnus. Kui ta kõik mu sulistamised ka vastu peab siis on puhas kuld.

Peale maniküüri oli jätsi isu küll väiksem aga õue palava kätte astudes mõtlesin, et suva! Vot lähegi ja ostan endale selle jäätise kui isu on.

Käisin täna kaalu peal ka 4 päeva "nälga" ja kadunud on mitte muhvigi.

Vesivõimlemises konsulteerisin treeneriga ja jõudsime kokkuleppele, et tegelikult on kogu mu kaalu probleem kõrvade vahel kinni. Kui ma saan iseendaga rahu sõlmitud ja poiss mul jälle öösiti magada võimaldab siis hakkavad ka kilod minema. Hetkel on stress üleväsimusest nii suur, et kaal püsibki. Õnneks olen ma nüüd saanud siin magada ja puhata ja mudida küll.

Täna ja homme veel ja siis tuleb Heikki mulle järgi.

Mis ma siis sellega öelda tahan. Ma sain puhata ja magada ja chillida aga lõpuks hakkas igav. Kuna kaal ka ei lange, mis ma siis molutan siin ja pere arvet tühjendan, tegelikult on ju Heikkil vaja reede ja laupäev driftil ka olla. Võtan siis juba reedel lapsed üle ja premeerin teda vabade päevadega.

Teinekord plaanin paastuma tulla koos mõne sõbranna või emaga. Ja hoopis pikaks nädalavahetuseks, kuna nädal aega tüütab päris ära üksi olles. Tahan oma mehe kaissu ja oma pööraseid lapsi juba näha.

Seega plaanitud 7'st päevast sai 5 päeva. P,E,T,K,N ja siis 5 päeva välja tulemist ka.

Pärdikud isaga kodus

Issi saab päris muhedalt oma pärdikutega hakkama. Ütles, et kõige raskem kodus olemise juures on mingitki korda hoida ja Freyat sööma saada. Korra paanika pidavat peale esimest päeva vaibuma - harjud ära. Muidu pidi mu elu täitsa lill olema. No muidugi, kui pätid on nii head lapsed, et lasevad isal isegi öösel magada. Glen olevat mõlemad ööd ideaalselt maganud ja täna üleüldse ärkas kell pool üheksa!! MIKS ta siis nii ei maga, kui mina kodus olen ahh??