Kleidid on nüüd juba pikemat aega olnud suur osa minu elust. Kes mind juba kauem teavad need mäletavad kindlasti, et pole ma iial väga naiselik tüüp olnud. Mängisin tavaliselt poistega ja riietuski oli pigem poisilik. Teksad ja dressid, sekka mõni üksik seelik aga kleite polnud mul üldse.
No ma pole lihtsalt kleidi tüüp mõtlesin siis. Tihti oli nii, et nägin mõnd ilusat kleiti kellelgi ja kui seda proovisin siis oli ta rinnust kitsas või kui rinnust oli ok siis oli alt täiega lai.
Kleidiusku pöördumisele hakkasin tõsisiselt mõtlema peale laste sündi. Tahame ju kõik olla naiselikud ja ilusad, et näidata kogu maailmale, et missiiis, et mul on 2-3-4 last ma olen ikkagi NAINE!
Nii ma oma tänase tegevuse juurde jõudsingi. Mirru kutsus mind kleite proovima - oli kuskil netis näinud. Vingusin, mis ma vingusin aga kohale ma läksin. Järgmisel hetkel seisin ma keset tuba 5!!! kleiti käes ja ütlesin Heikkile, et vali välja või osta kõik ära mulle. Mina ei suuda, kõik on nii ilusad ja esimest korda elus ma tunnen, et KLEIT sobib ka mulle :) Heikki ei suutnud ka väga valida aga lõpuks valisime 2 kleiti välja.
Mingi aeg hiljem käisime reisil ja kuna minu kleidid olid palju tähelepanu saanud siis tõin ka sealt sarnaseid kleite kaasa.
Ja kui kevad kätte jõudis hakkasin juba kõnesid ja kirju saama, et millal jälle saab.
Täna siis ongi üle nädala toredad kleidirallid.
Minu jaoks on tegelikult emotsionaalselt hästi raske võtta nii palju inimesi oma kodus vastu + mul ju pärdikud ka koguaeg kodus. Käsi-jalgu on tihtipeale puudu on ju vaja lastega ka tegeleda, süüa valmistada, meilidele -kõnedele vastata ja inimesi vastu võtta.
Vahel kui ikka ca 30 naist on läbi jooksnud mu juurest siis viskan küll õhtul jalad seinale ja mõtlen, et vauu milline karussell!!
Halba ei mõtle kunagi, sest 99% nendest naistest, kes mu juurde satuvad on niii päikselised ja toredad ja sõbralikud.
Olen nagu energia vampiir, kes sellest positiivsusest enda ümber tohutult powerit saab.
Ja nendel hetkedel mõtledki, et küll need inimesed on ikka toredad ja head :)
No comments:
Post a Comment