Tihti ja veel tihedamini uuritakse, et KUIDAS see võimalik on. Teate ma ausõna ei tea, kuidas meil sedasi näkkas. Muud vastust polegi. Tutvusime siis kui me suuremaid ootasime ja tihedamalt suhtlema hakaksime siis kui pätid olid 3 kuused. Veetsime enamus päevi koos ja ka nädalavahetused möödusid tihtipeale teineteist külastades. Ka meie meestest said head sõbrad. Mingil hetkel hakkas peas küpsema mõte, et kuna esimesed lapsed nii hästi õnnestusid siis võiks ju neid veel olla.
Ees oli aga suur suvi ja mitmeid pidusid nagu näiteks meie pulm, kus keegi väga poleks viitsinud rase olla. Nii siis saigi räägitud, et suve tahaks veel rokkida ja siis peale meie pulmi ehk siis sügisel võiks ju küll uuele ringile minna.
Ja kuidagi nii läkski, et sügiseks oli kari paksusid koos. Täiesti puhtjuhuslikult ega keegi meist ei arvanud, et saame veelkord koos pallidena ringi veereda ja et tähtajad nii lähestikku satuvad.
Nii, et nõmedaid kommentaare ei viitsi enam kuulata. Lihtsalt juhtus nii ja väga äge, et sedasi näkkas. Lapsed on ka omavahel suured semud ja mängukaaslased :)
3 comments:
kessseee nõmedalt kommenteeris??? minu arvates on see ülilahe, et teil nii läinud on! ja ma tahaks ka väga, et kui me peaks teist planeerima hakkama, siis samal ajal satuks lähedane sõbranna sama asja mõtlema :).
Oh see on juba nii regulaarne küsimus, et kuidas ikka nii saab ja a'la kas me sõna otsesesmõttes ühel ajal tegime jne :D
Ma pean ausalt tunnistama, et ma suhtun vahel väga noorte inimeste lapsesaamisesse teatava eelarvamusega, ok ütleks ettevaatlikkusega, sest eks ole ju ka igasugust nähtud, aga Sinu ees, Liis, müts maha, kuigi elusuuruses pole Sind 100 aastat näinud, tundub virtuaalsest suhtlusest, et oled suurepärane ema ja tuled hiilgavalt toime nii oma laste kui kõige muuga. Maximum respect:)
Post a Comment