Täna hommikul oli meil selline diskussioon Freyaga.

Mina palusin tal vannitoas kiirustada, sest teised tahavad ka pessu ja isal on üleüldse vaja tööle hakata juba sättima.

Freya: "Ei, isa täna tööle ei lähe. Kuuled?! Täna on puhkepäev! Ma ei taha, et sa tööle lähed. Ei lähe eks.

Muidu oled jälle kadunud!"

Mul tõusis klomp kurku ja ega ka mehe pilk kiita polnud. Pole enam miskit beebi. Täitsa inimene oma soovide ja tahtmistega aga kui kuradi valus on tõde kuulda. Jah. Tööd on tõesti viimastel nädalatel palju tehtud ja tihtipeale kohtuvad nad hommikul ärgates korraks, et siis koos lasteaeda tõtata. Kuidas seletada kahe aastasele, et tegelikult teeme me kõike ju ainult nende pärast ja nende nimel. Et issil on oma firma ja seal ei saa põmm kell viis ust jalaga kinni lüüa ja koju tulla. Ikka tuleb töö koju kaasa või tähtaegade kuhjumisel peab ööst lisa näpistama.

Kurb on aga lootus jääb, et nüüd kui mõned lisakäed juurde sai palgatud siis jääb iseenda ja pere jaoks rohkem aega.

Seniks aga on meil nädalavahetused, mille me hoolega täis planeerime.