Monday, February 7, 2011

Ma olen sellele nii palju mõelnud aga pole kuidagi tegudele jõudnud.
Kindlasti on põhjus ka selles, et tihtipeale tundub mulle, et ma olen ainus ufonaut.
Paljud teemad ja mõtted tunduvad tänapäeva ometigi nii avatud maailmas tohutud tabud olema.

See, et vahel suudavad mu väiksed nunnud mind nii endast välja viia, et tahaks nad kokku pakkida ja esimesele ettejuhtuvale kaasa anda.

See, et vahel on täiesti ok vihastada oma mehe uimasuse ja töölembuse üle. See ei tähenda automaatselt seda, et lahutus on teel - lihtsalt iga inimene tunneb vahel, et tahaks lihtsalt kiunuda ja öelda, mis sülg suhu toob ilma, et teda koheselt tohutu kriitikalaine tabaks.

Samas enda kogemusest juba tean, et kui oled nii lahe mutt, et julged välja öelda-kirjutada siis kannata ka kriitika ära. Tihtipeale tekib ainult küsimus, kas kritiseerija on üldse pädev kritiseerima mõnel teemal? No puhas kuld on need, kellel pole üldse lapsi või on 1 laps ja tulevad seletama kuidas miski käima peaks või siis suhtenõu inimeselt, kes pole suutnud isegi kuldkala üle 3 kuu pidada.

Ühesõnaga - see siin pole superemade/ideaalabikaasade ja parimate sõbrannade nurk. Siia kirjutan ausalt ja avatult ja üldse ei huvitu, kelle tundeid see riivata võib.

Otseloomulikult ei plaani ma ainult halada - kindlasti kirjutan siia ka meie toredatest käikudest ja tegemistest ja luban täiendada igapäevast lastetoa huumorirubriiki.

Seda kõike siis eelkõige ainult iseenda tarbeks aga lootuses leida vahel mõttekaaslaseid jään siiski interneti avarustesse oma pajatustega ja ei täida salamärkmikut.

5 comments:

siisumiisu said...

Väga ilus nurk ning väga tuttavad tunded. Mina olen ainult see, kesvälja neid ei ütle ja kui siis haruharva mehele ja siis ega see reaktsioon pole ka teps mitte tore, mis sealt tuleb. Aga mulle meeldib su julgus :)

Katriin said...

õige, mis sa seal FB's ikka niisama säutsud :), parem kõik detailselt kirja panna, saad hiljem ka meenutada ja irvata või pead vangutada ;)
minu lugemisvarasse hakkad ka kuuluma :) - kui sobib, panen oma blogrolli ka üles.

Pilleke said...

Mina hakkan sind igal juhul hoolega lugema, Liis. Ja nõu andma ei kipu (olen üldiselt seda meelt, et nõu tuleb anda ainult siis, kui seda otsesõnu küsitakse). Noh, mul ainult üks laps ka ja mitu suhet elu jooksul mitte liiga hästi läinud (just kidding). Tõsisema poole pealt - väga põnev on jälgida su tegemisi internetis, tegelikult ma elusuuruses pole Sind ju oma 10 aastat näinud, oleks lahe, kui kunagi pooljuhuslikult Pärnus kohtuks näiteks.

Kassike said...

Tead Pilleke ma pean Sind hoopis endale Tallinnasse külla kutsuma.
Pärnuga on alati see lugu, et käin sups ära nägu näitamas ja surnuaial.

4 kesi väikeses toas elada pole kuigi mugav.
Oleks oma pelgupaik seal siis käiks kindlasti rohkem.
Ma olen mõelnud isegi suveks väikese maja üürimist Pärnusse aga finantsi vist nii palju üle pole siiski.

halahalahala - aga veini jooks siiski sinuga :)

Pilleke said...

Veini jooks küll. Võib seegi täitsa võimalikuks osutuda, kui ma mõnikord Tallinnas pikemalt olen:) Neljakesi väikses toas - ma tean millest sa räägid. Meil on praegu Rekülas kaks tuba kasutada, aga need on väiksed ja kui Gregor ka kaasas, siis on juba kitsas. Mõtlesin maja remondi suveks lõpetada, aga motivatsiooni vist ei jätku, jääb järgmiseks aastaks:) Siis tahaks kohviku ka teha.