Vol kodutee.
Vahepeal polnud uldse mahti kirjutada. Nuud istume monusas lux bussis ja loksume Bangkokki poole ja m6tlesin veidi oma tegemisi veel kirja saada kuni tunded veel värsked ja emotsioonid ulevad.
Sukeldumisreisil käisime kahekesi, Scott on ise instruktori paberitega ja ta ei viitsinud + ta oli haige. Arusaadav ka, kui inimesed töötavad ja elavad merel siis puhkusel ei viitsi nad meretrippe ette v6tta.
Meile saadeti hommikul vara takso järgi. Kell oli vist 7.15 Meeletult vara igaljuhul. Oma hotellist oli 2 Rootsi plikat ja tee pealt veel 2 saksalast ka. Kulma trotsides (taksod on siin kastiautod pm ja hommikud on jahedamad) j6udsime sukedumisklubisse, kus meid ootas kari valgenahalisi instruktoreid. Meid jagati ära algajad ja paberitega sukeldujad ja pidime pabereid täitma. Jalgevahel siblisid 2 imearmsat pisikest valget kiisupoega. Kui paberid täidetud saime varustuse. Nägin kohe, et suht räbal värk aga noh, mida mina ka tean. Joime veel kohvi-teed ja siis kogu kamp autosse ja sadamasse.
Sadamas istusime laeva ja hakkasime sukeldumispaika s6itma. Umbes 50 minutiga peaksime kohal olema. Kuna laine oli suur otsustasin merehaiguse tableti kasuks. Peale haukamiseks sain tuunikala v6ileiva ja pudeli vett. See pusis see täpselt 20 minutit, kohe kui instruktor l6petas oma jutu läksin alla ja oksendasin ule parda.
Veidi aja pärast hakkasid pabritega sukeldujad riideid selga t6mbama. See järel oli kord meie - algajate käes. T6mbasin vapralt kostuumiselga, kuigi endal suda rämedalt läikis. Vees pidi paremaks minama väitis juhendaja. Rootsi tsikki nägu minu k6rval hakkas ka värvi muutma ja sekund hiljem roopis ta mulle jala peale.. Not so cool. Hetk hiljem tundsin kuidas vest mind poob ja tahan ise ka jälle oksendada. Instruktor väitis jätkuvalt, et vees läheb paremaks ja varsti olimegi vees. Pole paha. Ainult, et vest kisub ropult. Uurisin, kas nii peabki olema. Jah peab. Hakkame ujuma. meie ees oli 6 paati, k6ik päris suured, ujuda oli ikka omajagu. Basseini treeningut nagu te juba aru saite meil ei olnudki.
Mingi hetk tundsin, et sellest oksendamisest ja vee kaost tekib tohutu peavalu ja ma ei suuda enam edasi ujuda. Vaatasin ringi ja minu instruktorit polnud. Väike paanika vist. LAined on 2-3 meetrit ule pea, teised suklejad rahnu juures ja laevad minu k6rval tuhjad.
uritasin veidi aega veel ujuda rahnule lahemale aja jaksu polnud ja pea l6hkus tohutult. Tundsin uidas hakkan teadvust kaotama. Mind märkasid 6nneks just suklelt tulnud prantslased aga ma olin nende laevast liiga kaugel, et minuni lihtsalt ujuda. Nad hakkasid kiirelt veste otsima. Enne veel aga kui nad j6udsid vette hupata, tuli uks teise laeva instruktor kellelt abi palusin. Mul oli nii kulm, mu pea l6hkus ja tundsin, et minestan kohe ära. Karjuda ei suutnud, pisarad lihtsalt voolasid.
Mind viidi esimese laeva juurde. Redelist ules ronima hakates kukkus mu raskusvöö ära, sekund hiljem vest. Sel hetkel j6udis mulle kohale, et see oleks v6inud juhtuda 5 minutit tagasi kui olin uksi keset ookeani lained ule pea loksumas..
Vajusin laeva porandale ja lihtsalt nutsin, värisesin ja oksendasin vaheldumisi. See oli nii jube, mis k6ik oleks v6inud juhtuda ja ma olin uksi.
Mingil hetkel kaotasin lihtsalt teadvuse. Kui jälle pildi ette sain t6i instruktor mulle dehydration jooki. J6in seda väikseste lonksudega ja uritasin kuidagi rahuneda. Pakuti, et kas tahan oma laeva tagasi minna aga ma ei talunud isegi m6tet varba vette pistmisest. Miks minu instruktor mu jättis, nii ju ei tehta.. Selle najale kogu Buddy susteem ongi ules ehitatud, et sa ei jäta oma paarilist maha.
Samal ajal teisel laeval tuli Heikki veest välja ja teised ka. Ta hakkas uurima, et miks mind pole ja ainus, mis talle öeldi ilma selgitusteta oli see, et läksin teise laeva peale ja me kohtume teises sukeldumiskohas.
Kohtusimegi. Minu instruktor tegi näo nagu miskit poleks olnud ja Heikkigi ei saanud muhvigi aru. Kui oma viimaselt sukeldumiselt tagasi tuli (mina polnud arusaadavatel p6hjustel n6us enam minema kuigi selles kohas laineid polnud) rääkisin talle kogu loo ära. Kui randusime läks Heikki kohe lamenti lööma ja raha tagasi n6udma, mina ise ei tahtnud kellelgagi rääkida, veelvähem protsessida. 3ndiku saigi tagasi.
L6puks kui oma randa tagasi saime korkisin kiirelt 6lle lahti ja veel paar. Hakkas kohe palju kergem, kuigi nukker tunne on sees siiani. Ei, otseloomulikult pole ma kaotanud usku sukeldumise v6lusse aga k6ik see tunne minu sees - hirm, uksindus. Ma ei taha enam iial midagi sellist läbi elada.
järgmised päevad hängisime rannas ja kimasime rolleritega kula peal. Scott ja Bernie olid ka enamasti meiega.
Leidsime saarelt ka rootslase soovitusel uhe kalarestorani, mis oli imehea. Karbid kuuslaugu ja v6i kastmes lausa sulasid suus. Heikki s6i barrakuudat. K6ik hommikul värskelt puutud. Imemaitsev! Plaanisime 6htul tagasi minna aga kui sinna j6udsime olid nad juba suletud. Meil lihtsalt läks liiga kaua aega enne kui tagasi linna saime. Meile telliti Tai tädi taimassazi tegema ja siis käisime veel pedikuuris ja Berniele punuti hulgim kirjusid patse pähe. Nende patsidega läks mingi 3 tundi v6i rohkemgi veel - tal lihtsalt on nii palju juukseid. Kui nad l6puks valmis said nägi ta välja nagu oleks Avatari filmist välja karanud. Scott lubas patsid öösel maha l6igata kui ta magab ;D
Uldse jäime me sel päeval k6ikjale hiljaks, miskipärast olid k6ik kohvikud ja poed juba kell 22 laupäeval suletud. V6tsime rollerid ja paarutasime niisama, kuni leidsime uhe ägeda poe, kust Heikki ja Scott endale ägedad särgid said.
Veidi hiljem leidsime ka 6htusöögiks sobiva koha - esimene koht kogu reisi jooksul, kus me k6ik pettusime söögis. Mitte ukski asi ei maitsenud. Kuskile mujale ka minna polnud. Otsustasime koju ära minna.
Kodupoole s6ites aga nägime, et kodutänava nurgal olev libubaar oli nagu ikka avatud
astusime sisse ja tegime kiired piljardi ringid. Mina ja Bernie v6itsime 2 korda järjest, autasuks saime laadalt magusaid 6hukesi vahvleid ja kohalikku Changi.
Läksime oma randa ja tipsutasime seal oma Changide ja breeseritega kuni uni niitma hakkas.
Me ei suutnud selle 2 nädalaga end Tai kellaga uhele lainele saada ja enamasti oli nii, et magama läksime siis kui teised ärkama hakkasid ja ärkasime keset päeva kolme ajal.
4 tola uhes6naga ;D
Viimasel 6htul oli meil plaanis jälle djunglisse minna. S ja B polnud seal varem käinud ja tahtsid ka väga kaasa tulla. See kujunes taas absoluutselt hämmastavaks kogemuseks. Inimesed ikka oskavad pidusid korraldada. Kuigi m6ni nägi seal välja nagu ta poleks aastaid peale seente midagi söönud olid enamus rahvast maru s6bralikud ja k6ik tantsisid. Meil endal l6ppes jaks viie ajal, kui l6puks taksosse istusime ja bungalosse ära läksime. Oma hoovile j6udes ei tahtsnu muidugi keegi magama jääda vaid kiikusime v6rkkiikedes ja heietasime kui hea meel meil ikka on, et me Scotti ja Berniega tutvusime ja kui supper pidu just maha sai peetud. K6ik see oli nagu kirsiks tordil viimaseks 6htuks. N6ks enne seitset saime l6puks magama.
Majaomanik andis meile loa bungalos kuni meie bussi tulekuni olla, ilma et peaks 1 päeva lisaks maksma. Hommikul mängis k6larites ainult kurb ja melanhoolne muusika. Pot tegi meile veel soojad v6ikudki kaasa ja kulmikust saime paar kulma breezerit, kui l6puks ära hakkasime minema. Bussi istudes olid minul ausaltöeldes silmad märjad ja Heikkigi tunnistas, et on väga kurb lahkumise ule.
Aga me tuleme tagasi eksju onju ja meie uued semud lubasid meile mai kuus kindlasti kulla tulla ;)
Edasi kulges meie reis nii..
13 dets
16.30 s6itsime taksoga sadamasse, sealt 3h praamis6itu mandrile. Praam oli nagu tavaline Kärdla praam ja tunne enda sees oli sama nukker, nagu alati Hiiumaalt tulles on.
Kui praam kaldale j6udis pidime veidi oma bussi ootama, sest see oli k6ige viimane liikur praamis, mis kaldale sai. Buss oli vägev laiad istmed jne. Kell 22 peatusime uhes bussijaamas, kus meile 6htusööki serveeriti. M6tetu jura aga armas ikka, et midagigi pakuti. Söök oli selline tavaline söökla toit, ei maitset ei nägu.
Bussis6it v6is jätkuda. Vaatasime terve tee filme. Lohe tatoveeringuga tudruku uus varsioon tekitas vastakaid tundeid. Originaal meeldib vist mulle rohkem..
Bangkoki j6udsime hommikul 6.30 saime kohe takso ja tegime tiiru linnas. Peale seda saime veel 3 tundi lennujaamas passida ja l6puks karja lärmakate venelastega check-ini sabas oodata. Otsa siis veel 10h lennureis, kus ka magada polnud mahti vaatasime filme ja nautisime lennukisööke. Päriselt ka! jumala head söögid olid v6i siis me olime lihtsalt näljased ;D
Moskvasse j6udsime 6htul seitsme ajal, k6igil töötajatel oli hämming, et selline lend tuli ja et pool lennukist kuskile edasi veel plaanib s6ita nii, et saime m6nusalt oodata. Kell 23 kerisime end l6puks lennujaama p6randale vaibale kerra ja magasime norsates hommikuni. Nii hea, et Heikki lastele ostetud kiigu käsipagasisse pani. Laotasin selle tekiks peale ja polnud uldsegi kulm. Kuigi ninaots oli teki alt väljas ja konditsioneerist sain korraliku nohu. Ärkasime 8 ajal ja 11 läheb lend KOJU.
Ma ei kahetse uhtegi asja. Reis oli supper ja kindlasti just tänu k6igile nende viperustele. Ma ei plaani ka järgmine kord naastes uhtegi asja ette bookida ja ule pakkida ega miskit. Lihtsalt ole ja naudi , sest elul Sulle nii palju varuks.
No comments:
Post a Comment